„LOLLID VALGED MEHED“

Näitus" LOLLID VALGED MEHED"
Tallinna Kunstigümnaasiumi galerii Mäsu avab teisipäeval 24.novembril kell 17.00 näituse „LOLLID VALGED MEHED“
Avamine perfomance´iga.
Näitusel esinevad Meeland Sepp, Toomas Altnurme ja SORGE (Margus Tiitsmaa).

AVAMISE PILDID VAATA SIIT:

MEELAN SEPP teeb kunsti, mis pole tavapärases mõttes karvavõrdki kontseptuaalne, küll aga autori hoiaku ning karakteri puhas kontsentraat.

Ja vastupidi ka – ilma iseenda niivõrd mastaapse väljenduseta ei saaks selle looja olla nii puhta tüübi esindaja. Tema kunstist on näha, et selle autor on ehe eesti macho. Rahvuslikult meelestatud, rahvusvahelisust pelgav, omajagu ropp ja vägivaldne – kõike seda niivõrd võimendatult, et sellist inimest ei saa tegelikult olemas olla. Ta oleks omamoodi koomiksikangelane ja ürgmehe karikatuur.

25. II anti Rakvere teatris lisaks tavapärastele kolleegipreemiatele ka peakunstniku preemia. Preemiaks on mõnelt kunstnikult tellitud taies. Selle aasta auhinna autor on Meeland Sepp, auhind meenutab kuulsat šveitsi nuga.
Tsiteering ajalehest "Sirp" Sandra Jõgeva artiklist.

TOOMAS ALTNURME on Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Skulptorite Ühenduse liige, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiosakonna, õppinud Tais Rajamangala Ülikoolis ning kaitsnud magistrikraadi hoopiski Lõuna-Koreas Söulis asuvas Hongik Ülikoolis. Altnurme on töötanud erinevas valdkonnas maalist installatsioonini, skulptuurist segatehnika ja digikunstini ning kasutanud seejuures kunstnikunime Pomshiva. Mees on kujundanud enam kui poolsada reivi, enamuse neist Söulis ja San Franciscos. Lisaks on ta osalenud paljudel Rahvusvahelistel Skulptuuri Sümpoosionitel ja tema loomingut leiab avalikus ruumis USA-s, Brasiilias, Tšiilis, Costa Ricas, Guatemaalas, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Taanis, Rootsis, Venemaal, Tais, Lõuna Koreas ja Taiwanis.
Toomas Altnurme on mitmekülgne kunstnik, kes nimetab ennast pildikeerutajaks ning segab kokku impulsid idamaadest, popkultuurist ja omaenda meeltest. Tulemuseks on igavene mikstuur igavikulistest ja kosmilistest asjadest ning pealispindselt meile näkku säravatest linnatuledest, neoonist ja nailonist. Eha Komissarov on kirjutanud Altnurme kohta järgnevalt : „Ta kujundab värvika maali, kust leiab glamuuri, šokeerivat vaadet ja virtuaalsustunnetust. Altnurme maalimislaadi kirjelduses on igati kohane viidata tema Idamaade elu kogemusele ja kõrgendatud meelelisusele. Tema pilt on salapärane, seksikas, tundeküllane, tontlik, tume, veiderdav ja idamaiselt toretsev.“ Jaan Elken on Altnurme nimetanud lausa Gaugini Eesti uusvariandiks.

SORGE (MARGUS TIITSMAA) on Academia Non Grata endine performaator ja üks juhtfiguure.
Margus Tiitsmaa on üldiselt tuntud Sorge nime all. Tema kunstnikutee on olnud pikk ja värvikas. Nõukaajal õppis ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiosakonnas, töötas Tallinna Kaubamaja akende kujundajana ja tegi Saue tammikus salaja performance’eid. ERKIsse teda ei võetud, kuna Sorge mõttemaailm väljub igas mõttes standarditest ega mahu traditsioonilise kunstihariduse raamesse.
Hiljem läks Sorge tööle Pärnu Sütevaka kooli kunstiosakonda, mille tulemusena tekkis lõppkokkuvõttes Nongrata koolkond ja nn Edela-Eesti anarhism kui kunstistiil. Rahutule hingele oli aga sellest veel vähe. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris. Kuigi sama hästi võiks ta oma kogemustega olla seal ka õppejõud. Ilmselt on see ealine eripära ja vajadus turvalisuse järele, et eluaeg alternatiivina elanud mehel tuli tahtmine ametlikus haridussüsteemis oma võimed proovile panna.
Inimese elueesmärk peakski olema arenemine – ja selles suunas liigub ka Tiitsmaa. Kuna ta on kunstnikuna pikka aega väga energiliselt tegutsenud, on tema elu jooksul tekkinud aura äärmiselt kirev ja rikkalik. Sellise pagasiga ei saa teha kannapöördeid. Tiitsmaa liigub samm-sammult. Küsimuseks jääb, kuhu: tal on kalduvus pista punuma mitmes suunas korraga. Meie tavareaalsuses tunduks see võimatu, aga Tiitsmaa maailmas on mõõtmed kuidagi teisiti paigutunud ja seega on tal täiesti võimalik viibida üheaegselt mitmes kohas, seda nii vaimses kui füüsilises mõttes.
"Sirp" 22. juuni 2007, Siram

Näitus jääb avatuks kuni 4.detsembrini 2009.

Õlimaalinäitus „Illusioon“

AVAMISE PILDID LEIAD SIIT:
TOIMUB KA PILTIDE MÜÜK!

TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI GALERIIS MÄSU
MAALI ROOMETI „ILLUSIOON”
11. novembril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstigümnaasiumi abiturient Maali Roometi näitus „Illusioon“. Eksponeeritud õlimaalid on inspireeritud Maali lapsepõlvemaast Karepa ja Rutja rannast, jäädvustades vaateid ja hetki merest. Noore kunstniku maalimislaad on tundlik mäng monokroomses koloriidis pintsli, spaatli ja näppudega. Tulemuseks on abstraktsed pinnafaktuurid ja valguse meeleolud. Vastandiks kargele merevaatele on maalitud killukesi lemmikkiisudest.
Autor selgitab oma maalilaadi: „Meri näitab iga hetkega uusi vaateid ja tundeid, nii võiks lõputult maalida sama randa. Üritan vaatajale edasi anda seda sooja tunnet, mis maalide teostamise rõõm mulle pakub. Loodan, et iga inimene leiab minu töödest selle õige, milles end ära unustada ning lasta kujutlusvõimel illusioon luua”.
Maali Roomet alustas kunstiõpinguid Sally Stuudios 1998-2007 ja tegelenud erinevate teemadega, fotoga ja moega, ning pälvinud tunnustust mitmetel võistlustel. Fotokollaažidega on ta saanud peapreemia 2005.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldatud võistlusel „Tuleviku Tallinn”, preemiad 2006.a. „Euroopa koolis” ja „Euroopa keeltepäeva plakat”. Moekollektsioonidega on Maali osa võtnud Tallinna koolide moekonkursist „Sedamoodi 2008 ja 2009” ning võitnud 2008. aastal esikoha. 2009 aasta septembris läbis ta konkursi, et esineda kollektsiooniga „Viru lilled” moenädalal „Fibit”.
Meremaale õli tehnikas on Maali Roomet eksponeerinud juba mitmel isikunäitusel: 2006.a. Tallinnas kohvikus Delicia, 2008.a. Rakveres Art Cafes, 2009.a. Audentese Ülikoolis. 2009.a. toimus Kuressaares Kunstistuudio galeriis kahe põlvkonna koosesinemine: ema Elna Kaasiku tekstiilid ja tütre Maali Roometi meremaalid.
Näitus jääb avatuks 20. novembrini.

Ühisnäitus „Saelooming“

„Saeloomig“ tutvustab Hiiumaa vigursaagijate Ivo Männi, Rita Altmetsa ja Natalia Kuhi mootorsaetud puitskulptuure. Igal meistril on oma stiil ja sõnum, mis areneb ajas. Väljapanek koosneb töödest, mida on vahendanud loodus ja põlismetsa rüpes kasvanud ürgpuud, mis toovad nähtavaks ja vaadeldavaks avarusest ilmunud ideed.
Autorid on iga - aastased osalejad Warbola puupäevadel.
Avamisel räägib iga autor oma tööde loomise loo.
Näituse avamine 28.oktoober kell 17.00
Näitus on avatud 28.oktoober - 6.november 2009

Lisaks vaata Natalia Kuhi kodulehte:http://cargocollective.com/nata
SIIT LEIAD AVAMISE PILDID:
Vaata ka Eesti Naise artiklit
Hiiumaa aasta koolitaja Ivo Mänd jagab puidumaailma saladusi
ARTIKKEL HIIU LEHES LEIAD SIIT:
FOTOGRAAF HANNU LIIVAARI FOTOD NÄITUSEST:
ARTIKKEL EDUMEELES

Puitskulptuuride tegijad on hingega looduse ja metsa inimesed, kes – sageli oma põhitöö kõrvalt – annavad elu puidule. Puus on vägi.
Ivo Mänd – maiste maailmade meister õpetab noori Suuremõisas Hiiumaa ametikoolis. Ta peab ülimalt oluliseks, et inimene oskaks kõigi materjalidega midagi peale hakata. Kivi ja metall, puit ja muld, vesi ja õhk kuna see hoiab loovuse ja osavuse igal tasandil ärkvel. Tema meisterdatud on Elva maratoniraja ääres tervitavad mammutid ning Hiiumaal on ta tuntud Viskoosa taguse Ninametsa kohaliku loodusraja – maastikumatka täht-taiese – peldiku. See vigurasaetud ehis – kujude ja tuhande vaimuka detailiga putka on kindlalt maailma eksklusiivsem ja kunstipärakulisim kükikuut.
Ivo Mänd on välja õpetanud ka terve koolkonna naisi, kes on uskumatult andekad ja üleinimliku hingejõuga. Ivo kirjeldab Nata ja Rita saagimisi nii:“ Need on jumalikult andekad tüdrukud. See, mida meestele tuleb sihilikult õpetada, on neil loodusest käes ja olemas -naiselik loogika ja osavus on ületamatu!
Natalja Kuhi ehk Tubala – Nata on Kärdla ja Käina vahelise maantee äärde Tubalasse sealse metsa taha mäe otsa, kohas, kuhu viib hobuseraua kujuline tee, meisterdanud Pegasuse. Lihtsalt. Keset tühjust ja (h)iidset maastikku seisab puunotist välja vigursaetud hobune. Olgu või in –the –middle – of - nowhere - olgu hästi tehtud ja korralikult säilitatud – kunst kuulub sel saarel isegi enam jumalale kui rahvale.
Rita Altmets - Loomingul on hing sees, kinnitab koduõuele puu otsa istuma pandud kakk. Mispeale järgmisel päeval saabus rõõmsast äratundmisest puksuv värbkaku paar – ja tegi Rita saetud kaku kukla taha oma pesa. Linnupojad käisid sealt peast õnnelikult puulinnu peas ja tiivul kõõlumas ja kakerdamas – kasvasid inimloodud sugulase seljas üles. Mis on ilmselge kinnitus, et loomingul on hing sees.


Tekst:
Vigursaetud puitskulptuurid, koostaja: Kati Murutar, 2009